Mida peaks teadma golfiväljakust?

GOLFIVÄLJAK

Täismõõtmeline 18-rajaline golfiväljak koos klubihoone, parkla ja harjutusaladega paikneb umbes 100 ha suurusel maa-alal. 18 raja kogupikkus on ca 4500 – 6800 meetrit. Raja läbimiseks ettenähtud löökide arv on 72. Väga hea golfimängija läbib raja enamasti 69-74 löögiga. Keskmise tasemega klubimängija läbib raja ca 100 löögiga. Klassikaline täismõõtmeline golfiväljak koosneb 18. rajast. Niitvälja Golfi Park-väljak on klassikaline 18-rajaline championship tüüpi väljak. Lisaks on Niitväljal alustajatele ja treenimiseks mõeldud viierajaline pay and play tüüpi Par20-väljak. Rajad on erineva pikkuse ning raskusastmega. Iga raja läbimiseks on ettenähtud löökide arv ehk raja Par.

Rajad jaotuvad läbimiseks ettenähtud löökide arvu järgi alljärgnevalt:

  • Par 3 rajad. Pikkus kuni 225 meetrit. Läbimiseks ettenähtud löökide arv on 3.
  • Par 4 rajad. Pikkus 190 – 425 meetrit. Läbimiseks ettenähtud löökide arv on 4.
  • Par 5 rajad. Pikkus kuni 600 meetrit. Läbimiseks ettenähtud löökide arv on 5.

1. Tii-ala; 2. Bunkrid; 3. Trahvialad; 4. Griin.

Golfirada algab alati tii-alaga (koht, kust pall mängu pannakse) ja lõpeb griinil kui pall on auku löödud. Golfirajal paiknevad erinevad takistused – trahvialad, bunkrid ja tiigid.

Tii-ala. Iga raja mängimist alustatakse tii-alalt. Igal rajal on mitu (enamasti 3-5) tii-ala. Seda ennekõike seepärast, et erineva tasemega mängijad alustavad rada erinevalt tii-alalt. Väga head mängijad stardivad tagumistelt tiidelt, alustavad mängijad stardivad eestpoolt.

Griin. Iga rada lõpeb griiniga. Griinil on auk mis on tähistatud lipuga. Pall tuleb saada auku sooritades võimalikult vähe lööke. Griinid on erineva suuruse, kuju ja kalletega.

Trahvialad. Radadel ja radade vahel paiknevad veekogud, metsatukad või muu raskesti läbitav ala (näiteks võsa).

Bunkrid –  Radadele ehitatud liivaga täidetud takistused väljakul. Bunkrist palli mängimiseks on kehtestatud erireeglid. Griini kõrval paiknevaid bunkreid nimetatakse griini bunkriteks ning raja ääres asuvaid bunkreid nimetatakse fairway bunkriteks.

Suurem osa golfirajast on kaetud muruga. Murul on erinevad niitmiskõrgused. Tii-ala ja griini vahel paiknev madalaks niidetud (ca12mm) ala nimetatakse fairway-ks. Eesmärk on lüüa palli selliselt, et see püsiks fairway´l. Radade kõrval paikneb tihi oluliselt kõrgemalt niidetud ala (kuni 10 cm) ja seda nimetatakse raffiks. Raffist on väga raske lööki sooritada, seetõttu tuleks sinna löömist vältida.

Golfiväljakut hooldavad greenkeeperid. Greenkeeperite tiimi juhib head-greenkeeper.

HARJUTUSALAD JA DRIVING RANGE

Väljaku lahutamatuks osaks on erinevate löökide harjutamiseks ehitatud harjutusalad ja  driving range. Driving range on koht kus saab harjutada pikemaid golfilööke (üle 50 meetriseid lööke). Niitvälja Golfist leiad 15-kohaline muru-range (lööke sooritatakse murult) ja 40-kohaline driving range (lööke sooritatakse golfimatilt, millest 10 on katuse all). Löökide harjutamiseks driving rangel saab pallid (eraldi tasu eest) pallimasinast. Löödud pallid korjab kokku väljaku hooldustööline spetsiaalse pallikorjamise masinaga.

Lähimängu harjutamiseks on Niitväljal 3 putting green’i, 2 chipping green’i ja 2 pitching green’i, 5 punkrit,  ning 9-rajaline naturaalne minigolfi rada.

KLUBIHOONE

Klubihoonest leiab klienditeeninduse, mida golfimaailmas nimetatakse caddiemasteriks. Klienditeenindajaid nimetatakse kädideks (caddie). Klubihoones on ka golfipood (pro shop), restoran, ruumid koosolekute ja seminarid läbiviimiseks ning riietusruumid ja saunad.

Autor: Niitvälja Golf