Kuidas enesekindlust kasvatada

Enesekindlus on uskumus, et inimene suudab soovitu edukalt ellu viia. Enesekindlust on erinevates olukordades mõnikord vähem ja teinekord rohkem, kuid tegemist on kindlasti ihaldatuima mentaalse oskusega golfis. Kui seljataga on väga hea mänguring või golfivõistlus, siis selles on alati tugevat rolli mänginud enesekindel olek, enesekindlus otsuseid tehes, kindel strateegia ja plaanist kinni pidamine.

Kindlad uskumused määravad selle, kuidas me end tajume, kuidas käitume ja kuidas mõtleme. Uskumused on tõlgendused, mis me arvame olevat tõesed. Aju on ühendatud uskumustega – kui konkreetne uskumus on parasjagu nn töös, siis keha reageerib sellele nii nagu see oleks reaalsus ning tekitab meie käitumise. Kui see uskumus on negatiivne, siis see mõjutab negatiivselt tundeid ja käitumist, millele lisanduvad negatiivsed mõtted ja ärevus ning kehasse tekib pinge (eriti kätesse). Kui mängija usub, et ta ei suuda teatud lööki mängida, siis iga kord seda lööki üritades, toimub nn „võitlus“ ning löögi õnnestumise protsent on praktiliselt olematu. Kõigepealt oleks vaja seda konkreetset uskumust muuta. Siinkohal on heaks harjutuseks ümbersõnastamine. Uskumused on sageli üldistused mängija eelnevatest kogemustest: „Ma ei suuda hästi putata“ vs „Ma puttasin hästi kui eelmisel aastal Niitvälja Golfi avavõistluse võitsin“. Olukordi tuleks tõlgendada teises valguses nii, et ka tähendus muutub. Oskus pöörata negatiivne positiivseks on võti, kuidas säilitada enesekindlust.

Näiteks Jack Nicklaus on öelnud järgmist: Suurturniire on lihtsam võita kui tavalist PGA tuuri võistlust. Suurenenud pinge tõttu on umbes tosin mängijat, kes võivad võita. Selle teadmisega mõistsin, et võistlen väiksema arvu mängijate vastu ja võita on seetõttu lihtsam.

Väga levinud negatiivsed uskumused on:

• Mul ei ole üldse õnne.
• Ma olen rumal/saamatu/laisk.
• Ma ei vääri seda võitu.
• Kui mul läheb kehvasti, siis ma ei meeldi teistele inimestele.

Paljud mängijad ei ole üldse teadlikud, et neil on mõni taoline uskumus. Seda kantakse endaga kaasas kui osakest iseendast sageli selgitusega, et ju ma siis olengi selline ning ei tunta ära ega seata kahtluse alla, et tegemist on uskumusega. Pigem tavapärane on see näägutav hääl peas, mis pilkab: „küll sa oled saamatu (üldjuhul on siin mõni kangem sõna), et selle lühikese puti mööda lõid“ või „sa ei ole piisavalt hea“. Uskumused võivad olla ka teiste inimeste või väliste tegurite kohta: „ma ei mängi sellel väljakul kunagi hästi“ või „mul pole võimalik seda võistlust võita, teised on palju paremad“.

Teades, mismoodi sportlikku sooritust pärssivad uskumused mängu mõjutavad, siis see teadmine peaks olema piisavalt motiveeriv muudatuste tegemiseks. Kui mängija on ja suudab jääda keerulistes olukordades positiivseks, siis see ei tähenda automaatselt, et ta võidab. Küll aga on jätkuvalt negatiivse suhtumisega garanteeritud pigem kehv tulemus. Positiivne-neutraalne suhtumine paigutab golfimängija heas mõttes raami sisse, kus on suurim võimalus edu või võitu kogeda.

Enesekindlaid mängijaid iseloomustab keerulistes olukordades mõtteviis, et tegemist on väljakutsega, mis on lahendatav, mitte “hädaohuga”, mida tuleks iga hinna eest vältida. See pealehakkav lähenemine süvendab tahet õppida ja oskusi lihvida. Enesekindlate mängijate treeningprotsessis on oluline koht piisavat väljakutset pakkuvate eesmärkide seadmine ja nendele pühendumine. Nad suudavad taluda ebaõnnestumisi ja tihti tõlgendavad eksimusi mitte piisava pingutusena ehk see on miski, mida tuleb palju rohkem harjutada. Taandades olukorra hetkel mitte piisavate teadmiste või oskuste tasandile – järelikult tuleb juurde õppida, katsetada, treeningutel sarnast situatsiooni luua ja üleüldiselt nutikamalt treenida, et järgmine korda sarnases situatsioonis edukas olla. Taoline suhtumine tagab rohkem isiklikke õnnestumisi, aitab hoida fookust endal ja oma saavutustel, mitte teguritel, mis ei allu mängija kontrollile nagu näiteks ilm, väljaku seisukord, teised mängijad jt. Tõeliselt enesekindlad mängijad otsivad väga harva vabandusi oma kehvale mängule.

Kõige tugevamat positiivset mõju enesekindlusele avaldavad väikesed ja suuremad võidud ja kordaminekud. Reaalne praktiline edu kogemine. Siinkohal on väga oluline roll ka treeningutel seatud eesmärkide täitmisel, mis aitab luua ja kinnistada tugevat positiivset uskumust, mis omakorda väljendub enesekindlusena. Kahtlemata suurima süsti enesekindlusele annavad võistlustel kogetud võidud, kuid kindlasti ka head statistilised näitajad ning hoolikalt läbi mõeldud eesmärgid. Tähtis on treeningutel tekitada olukordi, kus on võimalik edu saavutada, mitte panna end olukorda, kus pidevalt ebaõnnestuda (ebareaalsed eesmärgid). Saavutusi tuleks mõõta alati enda isiklikku arengut silmas pidades, mitte võrrelda end pidevalt teistega.

Enesekindlust saab kasvatada ka läbi kaudsete kogemuste. See ei ole nii efektiivne kui eelmises lõigus kirjeldatud läbi praktilise edu kogemise enesekindluse tõstmine. Lühidalt öeldes: „Kui nemad suudavad, siis mina suudan ka“. Nähes teisi, kes on sarnasel tasemel pingutamas ja kogemas edu, tugevdab uskumust, et ka sinus on olemas võime omandada vajalikud oskused, et saada paremaks mängijaks. Selleks, et kaudseid kogemusi omandada, tuleb vaadata teisi mängimas ja võistlemas. Maailma parimatel mängijatel on alati olnud eeskujud. Kes iganes sind kõnetab, vaata kuidas ta harjutab, võistleb, millise tehnikaga lööb spetsiifilisi lööke ja kuidas käitub erinevatel hetkedel. Imiteerimise kaudu saab väga palju õppida – tuleb lihtsalt valida head eeskujud! Kaudse kogemuse alla käib ka visualiseerimine – kui suudad oma vaimusilmas näha end teatud lööke löömas, toime tulema pingeliste situatsioonidega, tähtsaid putte sisse koksamas – siis need positiivsed „pildid“ sinust endast tõstavad enesekindlust.

Verbaalne toetus ja julgustamine aitab samuti enesekindlusele kaasa. Seda saab rakendada ise näiteks läbi positiivse sisekõne („ma suudan seda teha“), aga see võib tulla ka teistelt pereliikmetelt, treeningkaaslastelt, aga eriti treenerilt („sa suudad“). Positiivsed kommentaarid ja tagasiside soorituse, arengu ja oskuste kohta tulevad üldiselt treenerilt ning neid tasuks omakorda teadlikult sisekõnesse kohaldada. Oluline on end ümbritseda õigete inimestega, kes annavad väärt nõu ning loovad turvalise atmosfääri, kus areneda.

Enesekindlust aitavad tekitada ja hoida:

• Eelnevate edukogemuste meenutamine
• Sinu uskumused iseenda, oma svingi, golfimängu ja võistlemise kohta
• Heal tasemel oskused (löögid)
• Läbimõeldud eesmärgid ja eeskujude jälgimine
• Hea tiim (treener, trennikaaslased, lapsevanemad)
• Sisekõne
• Hea rüht
• Keskendumine nendele asjadele, mis on sinu kontrolli all

Tekst: Mari Rauna
Foto: Mats Soomre