Kolm olulist näitajat, mida golfipalli valimisel arvestada.

Tänapäeval on palju golfipalle valmistavaid brände, mille hulgast selle õige palli valimine võib esmapilgul tunduda üpriski keeruline. Golfipall kaalub 45,93 grammi ja selle minimaalne diameeter on 42,67 millimeetrit, palli väliskihti katab 300‒500 lohukest – sellised on lihtsustatult reeglid, millele kõik golfipallid peavad vastama. Etteantud kaalule ja ümbermõõdule lisaks on pallidel palju muid omadusi, mida golfimängijad võiksid õige palli leidmiseks teada.

Olulised näitajad, mida tuleks palli ostes arvesse võtta, on mängija swing’i-kiirus, löögipikkus, löögitunnetus ja spinn ehk palli pöörete arv.

Selleks, et leida endale õige golfipall, ei ole põhimõtteliselt lihtsamat viisi kui eri palle proovida.

Mängija swing’i-kiirus ja löögipikkus

Igal mängijal on oma väljakujunenud swing, mis liigub teatud kiirusega. Vastavalt sellele kiirusele tuleks valida ka sobiv golfipall. Teadlased on välja arvutanud, et kõige optimaalsem aeg, kui pall ja golfikepp võivad tabamishetkel kokkupuutes olla, on umbes 0,5 millisekundit. Kui see aeg kestab kauem, surutakse golfipall liiga palju kokku ja mängija kaotab nii löögipikkuses kui ka -täpsuses. Kui aga mängija mängib liiga kõva palliga, ei suruta golfipalli piisavalt kokku ja palli elastsusenergia jääb löögipikkuses kasutamata.
Õnneks ei tähenda see nüüd, et mängija peab hakkama kõiki palle läbi proovima. Praegusel ajal on paljud golfibrändid juba karpide peale kirjutanud, millise swing’i-kiirusega mängijale teatud pall sobib. Mida aeglasema swing’iga mängija, seda pehmem pall ja mida kiirem swing, seda kõvem pall. Põhiline, mis tingib golfipalli hinna, on materjal, millest see on tehtud, ja lisaks see, mitmekihilise palliga on tegu. Golfipall võib koosneda kuni viiest kihist ja igal kihil on eri eesmärk. Sisemised kihid hakkavad toimima suurematel swing’ikiirustel. Tavaline harjutusväljaku pall on enamasti ühekihiline, mistõttu harjutusväljakul kipuvad löögid olema lühemad kui väljakul mängupallidega mängides.

Löögitunnetus

Järgmisena tuleb kindlasti arvesse võtta palli tabamise tunnetust. Tunnetust saab väga hästi defineerida ka löögist tuleneva heli kaudu ‒ kas löögil tekib selline heledam klõps või natuke pehmem ja vaiksem heli. Helide erinevus tuleneb sellest, kui pehme või kui jäik on palli välimine kiht. Selline pehmus on oluline just lähimängul chipates ja pitch’i-löökides, kus pall oleks vaja griini peal võimalikult kiirelt seisma saada. Väliselt kõvematel pallidel nii palju vinti ei teki ja suure tõenäosusega veereb pall pärast maandumist pikalt edasi.

Spinn ehk palli pöörete arv

Viimase ja ehk isegi kõige tähtsamana tulekski võtta arvesse palli pöörete arvu. Pöörete arv sõltub löögikiirusest, golfikepi liikumise trajektoorist, laba asendist ja tabamispinna hõõrdumisest. Just spinn on ka see, mis kruvib meie driver’i-löögid slice’ina metsa poole ja sunnib wedge’i-löökidel palli griinil tagasi kerima. Niitväljal saab endale sobiva palli leida flightscope’i abiga, mis aitab mõõta, kui palju on pallil vinti sees, kui kiiresti see lendab ja kuidas mängija palli tabab.

Kas teadsid, et …

• Kanada pikima drive’i meistri Jason Zubacki käes on maailmarekord suurima pallikiirusega 328 km/h.
• Maailma pikima golfilöögi on teinud Long Drive’i võistlusel Mike Austin. Löögi pikkus oli 471 m, aasta oli 1974. Tänapäeval on Long Drive’i võistlustel kõige populaarsemad TopFlite’i XL pallid.
• Kuu peal on kaks kadunud golfipalli. Need kaotas sinna ära USA astronaut Alan Shepard aastal 1971.
• Igal aastal toodetakse umbes 540 miljonit golfipalli. Neist umbes 300 miljonit kaotatakse ära.
• Vanasti valmistati golfipalle sulgedest ja puidust.

Tekst: Niitvälja Golf