Enese usaldamine golfiväljakul

1. Hea sving ei ole alati ilus, vaid see mis toimib edukalt pingelistes olukordades.
2. Kehvast svingist tulevad kehvad löögid… AGA palju sagedamini on need kehvad mõtted, millest tulevad halvad svingid.
3. Golfisving võib tehniliselt paraneda seetõttu, et mängija teeb keskendunumalt ja enesekindlamalt otsuseid.
4. Sa eksid niikuinii, aga eksi paremini! 🙂
5. Pidev muutus. Oluline on kohaneda ja uuesti kohaneda…ja uuesti kohaneda…

Iseenda ja oma mängu usaldamine eeldab, et hirmudele ja kitsaskohtadele julgetakse ausalt otsa vaadata ja neid tunnistada. Mõnikord on esialgne hirmu tunne hoopis põnevus ootamatu/tähtsa olukorra eel, kuid neid ebamugavaid tundeid konkreetsetes olukordades teadvustades on võimalik välja töötada isiklik strateegia nendega toimetulekuks. Need enamasti kipuvad sarnastes oludes mustrina korduma.

Oska endalt küsida häid küsimusi – alati mõtle mida sa soovid, et juhtuks mitte mida üritad iga hinna eest vältida. “Ära löö vette/ära löö slaissi/ära löö bunkrisse” puhul aju enamast ei registreeri ei’d ning sageli just sinna pall kipub minema. Parem oleks mõelda: “Löön paremasse fairway serva 150m toki suunal/löön 75 meetrise löögi keset griini (hoolimata lipu asukohast). (Seminari näide, kuidas aju ei registreeri Ei-d: ärge mõelge ilusa mahlase oranži apelsini peale. Ära kohe üldse kujuta oma peas ette ilusat oranži apelsini. Mida oma peas näeme? Oranži apelsini.)

Mida ma saan kontrollida ja mida mitte? Hoia oma tähelepanu nendel tegevustel, mis on sinu kontrolli all, mida saad mõjutada ja hoidu keerutamast peas kõikvõimalike “aga, mis siis kui…” stsenaariume. Ainult mina ise saan ennast “päästa” – treener või sõber ei saa meie eest väljakul lööke teha. Meie ise vastutame oma mängu eest – nii ilusate kui mitte nii ilusate löökide eest. Vabandused on üleliigsed. Me ei saa muuta seda, mis on juba juhtunud, kuid saame mõjutada seda, mis hakkab juhtuma.

• Hirmust tekib kehasse pinge, ennekõike kätesse, mis on ainukese kehaosana otseselt ühenduses golfikepiga, mis tavaliselt väljakul tähendab kõhklusega (või sunnitud liigutusega) tehtud svinge ja kiirustatud löögitempot.
• Mõnusaim golfimäng on (hirmu)pingevabalt löögiliigutuste tegemine konkreetsetele sihtmärkidele.
• Gripi tugevus skaalal 1-10. Hea oleks u 4-5, hirmu kogedes on pigem 8-10. Katseta harjutusväljakul erinevate gripi tugevustega, et tunnetada kuidas kepivarre pigistamine liigutust, löögitempot ja -pikkust mõjutab.

ISESEISEV HARJUTAMINE

• Ära harjuta alati perfektsetes tingimustes – tekita ise olukordi, kus pall asetseb kehvasti või divotis; otsi lähimängualadel asendeid, kus üks jalg on üleval ja teine all pool või pall jalgadest veidi all või üleval; putta griini servast nii, et rough segab putteriga sujuva liigutuse tegemist; harjuta vihmase ja tuulise ilmaga.

• Harjutusväljakul palle lüües vaheta pidevalt sihtmärke ja sektoreid kuhu üritad lüüa ning keppe. Immiteeri range’l rajal toimuvat. Rajal me ei tee kunagi 7 lööki järjest raud 6-ga, seega ei ole vaja seda enne rajale minekut rangel teha. Pidevalt muutuv kepivarre pikkus, asend ja sihtmärk treenib kiiremat kohanemist, sest rajal samuti lööme avalöögi driveriga, järgmise juba teises suunas näiteks hübriidiga, sealt edasi chip ning paar putti.

• Harjutusgriinil tasub harjutada 1 palliga – just nii nagu rajal mängides. Selle asemel, et 3 palliga samalt distantsilt auku putata (teise ja kolmanda palliga esimese tulemusest “korrigeerida”), tee parem 5 up&down’i griini ü Harjuta kindlasti just lühikesi putte, et näed ja kuuled palli auku kukkumas. See annab alateadvusele info, et milline tulemus on ka rajal ootuspärane.

• Kuna me oleme inimesed ja mitte robotid, siis meie enesetunne ja energia ei ole igal päeval 100%. Seda mõjutavad erinevad tegurid (stress, uni, eelmistel päevadel tehtud tegevused, toitumine ja veetarbimine jne) mistõttu ei ole meie golfisving ka igapäev 100%. Ootus seevastu harjutamise või rajal mängitava tulemuse suhtes kipub enamasti automaatselt olema maksimumi lähedal. Harjuta teadlikult, mis on sinu jaoks 100%, 75%, 50% ja 25% sving. See teadmine võimaldab olenemata päevast ikkagi oma mängu mängida, seda nautida, ootused kohandada reaalsusega ning mitte anda endale pähe, et miks täna ei ole maksimaalselt hea löök ega tulemus.

• See mida harjutame, selles saame paremaks. Kui harjutada niisama ilma keskendumiseta ja sihtmärkideta, siis saabki heaks mitte keskendumises ja ebatäpsuses. Kui harjutusgriinil aastaid putata 3 palliga, siis saabki heaks kolme palliga puttajaks 🙂

ENESEANALÜÜS PEALE ISESEISVAT TREENINGUT JA/VÕI MÄNGURINGI

• Mida ma teen hästi?
• Mis võiks olla parem?
• Mida ma saan teha, et päriselt seda parandada?

• Konkreetne plaan.
• Päriselt keskendunult harjutada: kvaliteet, mitte kvantiteet!
• Kas vajan kellegi abi?

Tekst: Mari Rauna, Niitvälja Golfikool