Golfimäng ja hirm

Edu golfimängus sõltub rohkem vaimu ja isiksuse tugevusest, mitte füüsilisest tugevusest. (Success in golf depends less on strength of body than upon strength of mind and character. )

-Arnold Palmer-

Golf on emotsionaalne mäng. Mänguringi jooksul jõuab terve tunnetespektri läbi kogeda, mistõttu on tegemist hea väljakutsega ennast ning teisi tundma õppida. Õnnestunud löögid tõstavad enesekindlust, panevad pingutama ja riskima ning teevad heas mõttes „näljasemaks“. See on seisund milles pidevalt tahaks viibida. Kuid nagu ikka, selleks et oskaks neid häid päevi, lööke ja õnnestumisi hinnata, peab olema võrdlusmoment ja suuremad või väiksemad ebaõnnestumised.

Kehvade löökidega läbitud rajad toovad enamikes inimestes välja mitte-nii-ilusa poole. Sõltuvalt tüübist reageerivad mängijad ebaõnnestumistele erinevalt: mõned elavad enda sisse, teised purskavad selliseid sõnu, et lähedal olevate laste kõrvad tuleb kinni katta, kolmandad hakkavad kiiresti vabandusi otsima jne. Kahjuks on väljakul alati esindatud ka tegelased, kelle “varustus on saatanast”. Golfiväljakul (ja mujal) liigsete negatiivsete emotsioonide näitamise võttis hästi kokku legendaarse treeneri Butch Harmon’i isa Claude: “Halva suhtumise näitamine on nagu oma tagumiku paljastamine. Kõik vaatavad, aga keegi tegelikult ei taha seda näha!”

Eespool loetletud negatiivsed käitumismustrid on üldjuhul tagajärg. Vastava käitumise esile tulekuks on miski andnud tõuke. Üldjuhul on selleks hirm. Täpsemalt hirm ebaõnnestumise ees. Hirm kellelegi pettumust valmistada. Hirm pall vette lüüa. Hirm võistlus kaotada… Hirm on ebameeldiv, aga samas äärmiselt inimlik ja vajalik emotsioon. Hirm ühest küljest näitab, et inimene hoolib sellest mida ta teeb, kuid hirmul ei tohi lasta end pimestada ega tegevust halvata.

Julgus on tagurpidi pööratud hirm. Selleks, et endas julgus leida, tuleb esiti olla hirmunud. Esimene samm sellisel puhul ongi tunnistada endale: jah, ma kardan. Kardan kaotada, kardan palli vette lüüa, kardan mis mu sõbrad minust arvavad jne. Hirmu ei saa lihtsalt ignoreerida, see on piisavalt võimas tunne, mis paratamatult meie tegemisi mõjutab, kuid seda kõike endale teadvustades on juba esimene samm tehtud.

Teise sammuna tuleb selle emotsiooniga tegeleda – ta on kohal: annab endast märku kõhus ringi kruvides, käsi väristades ja kiirenenud pulsiga. Tere tulemast, hirm! Nüüd oleme me kahekesi, aga kuna minul on praegu vaja mõõta kaugus lipuni, uurida millisest suunast ja kui tugevalt puhub tuul, visualiseerida täpselt millise löögiga (trajektoor, vint) tahan palli lipu kõrvale lüüa ja leida oma kukutamiskoht, siis need tegevused on oluliselt tähtsamad kui see, mida sina tahad. Keskendumine neile tegevustele, mis on otseselt mängija kontrolli all, teeb võimalikuks hetkes püsimise ja mängimise koos hirmuga, olles iseenda peremees.

Eneseületus ebamugavas ja tundmatus situatsioonis on see, mis aitab meil areneda ning enesekindlust kasvatada. Enesekindlus ei tähenda seda, et hirmu enam ei ole – lihtsalt julgus ja pealehakkamine on oluliselt tugevamad ning hirm lükatakse tahaplaanile. Õnnestumine üldjuhul ei tule esimesel korral ja mõnede takistuste puhul võib tunduda, et sihtmärgini jõudmine on lausa lootusetu. Kuid iga ebaõnnestumise järel tuleb tolm maha raputada, püsti tõusta ja edasi liikuda. Mida kiiremini seda parem, sest golfis on väga lihtne jääda eelneva raja kehva tulemuse lõksu ning samal ajal kui käib heietamine ebaõnnestumise üle, siis teised mängijad planeerivad birdie’sid. Vana hea soovitus: üks löök korraga – on puhas kuld. See mis on olnud, enam muuta ei saa, kuid edasiseid lööke on võimalik paremini sooritada, järgnevaid radu paremini mängida.

Aeg-ajalt tasub meelde tuletada, et golfimängu mõte ei ole pelgalt ilusad löögiliigutused ning efektsed õhulennud ning mitte midagi halba ei juhtu mängijaga, kes vahepeal ei taba griine või feere. Golfimängus loeb vaid see, et pall on vaja saada auku võimalikult väheste löökidega ning kui see tähendab metsast, veest, liivast ja paksust heinast löömist, siis nii ongi.

Tekst: Mari Rauna
Foto: Mats Soomre, soomre.com