Niitvälja Golfi pikaaegne mängija, juhtimis- ja meeskonnatöö treener ning Belbin Eesti asutaja Mats Soomre räägib, kuidas golfihobist sai golfifotograafia ning annab nõu, mis sellise spordiala pildistamisel oluline on. Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama lapsepõlvest. 1970. aastate keskel, kui olin 9‒10-aastane, andis isa mulle fotoaparaadi Smena – tähelepanu, selle päris õige paksus nahkvutlaris Smena 2, mitte Smena 8M ‒ ja ütles mulle nii: „Poiss, tee pilti ka!“. Tegingi. Läks väga huvitavaks. Tollest ajast on meelde jäänud ägedaid asju: pimik, punane valgus, valgustamine, ilmutamine, kinnitamine, läigestamine jne. Hiljem jäi pildistamine soiku, kuigi eks ma nn seebikarbiga perekondlikke dokumentaaljäädvustusi ikka tegin. Kui aga tulid digikaamerad, siis avastasin, et saan ühendada valdkonna,...